Valmistume võistlustuleks :D

Homme, pühapäeval on meil võistlused. Täna oli väga tihe päev sellega seoses. Käisime hommikul "emaga" trennis. Treener andis viimased õpetussõnad, siis kimasime teisele poole Belgiat ratsavarustuse poodi- ma pole vist ealeski nii suurt, nii hea valiku ja nii kvaliteetse kraamiga poodi näinud. Seal oli kümneid erinevaid firmasid esindadtud- Pikeur, Cavallo, Eskadron, Kingsland, Sergio Crasso, Bates, Harry´s horse, HKM jne jne jne... Palju oli neid seal. Ja igaühel oma einev sektsioon. Erinev lett ja iga kollektsioon eraldi välja toodud. Jubepalju asju. Ja riiete hinnad nii nagu ratsavarustuse juures ikka- joped- 4000-10 000 püksid- 1000-10 000, saapad- 5000 kuni(pange tähele) 29 000!!!! Nagu midavittu:D.
Ostsime siis omad asjad ära ja kimasime tagasi talli. Tegime hobusele ilusti krunnid pähe ja punusime saba kinni, külastasime pesuboksi ja siis lasime palsamiga üle. Ja läikis nagu väike teemant. Siis lasime ta jälle oma boksi virtsa sisse :D.
Ei tegelt nii hull ei olnud. Õhtul veel kordasime lauaääres skeemid üle , siis üks korralik õhtusöök ja magama ära.

Eesti keel...

No ma ei tea, mis värk mul selle keelega on. Igat sõna pean eraldi mõtlema, kirjavigu on niiijubepalju. Isegi ei tea, kuhu komasid panna ja kuhu mitte. Blogis ma olen üritanud kirjutada eesti keelele sarnast keelt, aga palju sellest välja on tulnud? Ik ben slordig! See, et ma inglise keeles mõtlen, see on juba tavaline, seda ei pane enam tähelegi , aga see, et ma olen hakanud flaami keelseid unenägusid nähema on midagi uut. Varsti ilmsetl mõtlen ka flaami keeles. Kuigi ise rääkida ei oska. Ja mis mind imestama paneb. Ilmselt on nii palju filmidest kasu olnud, et saksa keelst ma saan tunnis väga hästi aru. Ma saan aru mida õpetaja räägib. Lugemine ja grammatika on teine teema :P. (komissar rex või mis:D?)
Nii, et mu ajuvabad, ebainteligentsed kirjavead unustage, jätke tähele panemata või lihtsalt andestage.

Tere vaheaeg!

Sain juba eelmine nädal tunnistuse kätte. Kuidagi väga tühi oli teiste omadega võrreldes :(. Aga vähemalt oli inglise keel 6.5 ja Zeden 5(ehk siis tund, mis on mitteuslikutel usutundide asemel). Päris tühi mu leht polnud. Hea meel vähemalt sellegi üle. Flaami keel sujub. Aru saan jutust , üksikud lased on raskemad, pikemast jutust on kergem aru saada. Siis saab seostada sõnu ja kokkuvõtte saab aru, millest jutt käib. Mõned ropud sõnad juba õpitud ja tundide ajal klassivennad ütlevad mulle mingeid lauseid ja ma kordan järgi, kuni lõpuks meelde jääb. Neil nii naljakas mind õpetada. Mul naljakas nii õppida,aga asi sujub. Kui just mulle ei õpetata: " Fuck mijn leven!!!" Mis kõlab mu pinginaabri suust peale mata tööde kättejagamist. Ja mu klassivennad tegid just avastuse, et pohmas peaga tulevad tööd palju paremini välja. Kokku tegid kolm inimest kaks minu klassist ja üks parakas nii, et jõid kolmapäeval ennast täis, neljapäeval tegid saksa keeles suure töö ja reedel selgus, et kõigil olid maksimum punktid. Ja nad ei spikerdanud. Väga hea! Peaks ka proovima !( nali ):D.
Üleeile käisin koeraga jalutamas. Sain aru küll, et kuidagi liiga pikk ring tuli, aga kokkuvõttes ma jalutasin kolm tundi. Koju jõudsin kell 12 ja kadusin kohe teki alla sooja. Sillust pole neli päeva mitte midagi kuulnud...kahtlane. Ma just avastasin pentsukast nätsu, mille maitse kestab mingi 6 tundi vähemalt. Rohkem pole jaksand närida.

Meie vapper neljaliikmeline eestlaste rühmitus. Pilt tehtud meie startlaagris- vahetusaasta alguses.



















Üks osa meie tervest vahetusõpilaste grupist.

Koeraga Restoranis

Minu perel on selline väga ilus ja suur Berni karjakoer.Ja ühel päeval otsustasime minna mereäärde jalutama. Seekord aga natuke kaugemalt- nimelt Hollandisse. Sõitsime sinna mingi kaks tundi. (või natuke alla selle) Mina jäin nagu alati autos magama :). Lõpuks jõudsime kohale. Me peatusime ühes sadamas. Võtsime koera autost välja ja läksime jalutama. Mööda mereäärt läks kõnnitee, sedamööda me jalutasime päris pikka aega. Ilm oli soe, aga üsna tuuline. Kuna tegemist kuurortkohaga, siis sadamas oli tuhandeid kui mitte kümneid tuhandeid kaatreid, laevakesi, paadikesi, jahte ja kõike muud vee peal püsivat. Ja suviti käib seal palju palju rahvast. Kohe mere ääres- u 100-200 meetrit eemal olid suured majad, ma isegi ei jõudnud ära lugeda mitu korrust seal oli- palju!. Selliseid pilvelõhkujaid oli seal 5-6 ja siis oli mets ja tühermaad. Mulle räägiti, et rikastel inimestel on siin korter, et suvel siin paar nädalat/kuud elada ja paadiga ringi reisida. Siis nägime veel inimesi, kes pidasid jahtide peal pidu, aga jaht oli sadamas. Natuke naljakas oli vaadata, nagu on merel, aga nagu ei ole ka. Ja mu èma`ütles sellepeale, et paat võtab nii palju kütust, et isegi rikkad ei taha niisama laristada. Osku siis odavam paat ja saavad ringi ka sõita. Hiljem kui tuul tõusis nägime ühte väga hädas purjekat, vahepeal oli ikka nii kummuli omadega, tundus, et läheb kohe kohe ümber. Aga asi toimus sadama lähedal, nii et kui lähebki ümber siis saab kaldale ujutud küll ;D- ja jalutasime edasi...
Tagasi auto poole kõndides, küsis `isa`, kas lähem teed jooma? Ma siis mõtlesin, et lähen vähe reipama sammuga ees, et viin koera autosse, aga siis ema hüüdis juba tagant, et ära vii teda ära, siin on üks restoran kuhu võib koeraga minna. Veidi üllatatuna siis seadsin sammud tsivilisatsiooni poole. Nägin ilusat restorani. Väliterrass oli üsna avar, laudade vahel palju ruumi. ja inimesi pold pm üldse, no õues oli tuuline ja jahe ka juba. Sellises kohas koeraga koos tee joomine poleks probleem. Aga siis ütles èma` hoia teda ilusti ja hästi kõvasti enda kõrval ja tule mulle kohe järgi. Ja siis ..... Oi plaa. Me läksime restosse sisse, kuna õues jahe, olid enamus lauad sisse tõstetud, maximaalne laua/tooli vahe oli 40 cm , kust vahelt me ennast koos koeraga läbi pressisime. Iga laua peal oli suur(SUUR) pitsa või lasanje või mingi juustuasi ... Vähe sellest, et mul endal sellest lõhnast jalad nõrgaks läksi, oli mul veel kaasas suuuuuur koer, kelle pea täpselt lauale vaatama ulatus. Mu ainuke mõte oli. "Hoia kõvasti. Hoia lähedal. Muidu ta hüppab neile miljonäridele sülle, sööb nende pitsa ära, ilastab nad täis ja siis hüppab järgmisele lauale ja sii kuidas kelner teda taga ajab ja kuidas terve see resto on lõpuks üks lahinguvälja ja............." Imelik lausa kui kiiresti ja kui mitu korda inimene ühte ja sedasama mõtet võib läbi mõelda.
Ja nagu needuseks. Ainuke vaba laud oli teisel pool restorani. Surusime siis ennast nende ülelõhnanatud daamide ja veeelrohkem ülelõhnastatud härrade vahelt läbi oma ilastava koeraga ja istusime lauda. Surusin koera kohe laua alla ja panin jalad ta peale. Mul oli sel hetkel nii pohh kui ebardilt ta ennast seal all tunda võis, peaasi et ta kellelegi laua peale ei hüpanud käppadega. Kui tee lauda toodi siis oli seal nagu peenes rentos ikka., Mingi šokolladikomm. (ÜLIHEA) , mingi küpsis, mingi kook, ja siis mingi sidruni žerbett , see oli teele lisaks. Ja koer muidugi tundis seda lõhna ja tõusis hooga üles, koos lauaga. Meil järsku laud tõusis 15 cm. Klaasid klirisesi taldrikute peal. laualina allarippuv äär hakkas elama. (ja muutus ilaseks) KÕIK rahavas vaatas meid :D HAHA... MA siis näost punane pm ratsutan koera seljas, et ta mu raskuse all jumala eest tagasi alla vajuks, mõned minutid ja huhh ta rahunes. magas edasi seal all. Need mõned minutid olid seal restoranis pingelised. Eriti veel kui mu èma`hakkas rääkima, kuidas koer kunagi ühe amsuga ühe ärimehe friikad ära sõi, või kuidas ta eelmine kord restost väljudes ühe rikka muti hellitatud poja pitsa kaasa võttis. Nii muuseas. :D ... Hetkel kui me restorani uksest terrassile astusime ma tundsin märgatavat pingelangust, :D ....Koera sai jälle pikema rihma otsa lasta ja kõik oli okey. Siis rändasime autisse ja sõitsime kodupoole tagasi. Kell oli juba pärsi palju ja järgmisel päeval oli kool.

Kaua aega on möödas.

Viimasest kirjutamisest on palju aega möödas, ma ei määletagi, mida kõike me vahepeale teinud oleme...
Ükspäev käisime perega Genti uurimas, see pole meist kaugel. Seal on iga pühapäev laat, müüakse igasugu kraami. Näiteks eraldi olid suured letid vanakraamile-raamatuid, pilte, ehteid, riideidki, siis söögipoolist leidus ka- liha/kalalett vist midagi juustuga ka. Ja keset väljakut olid veetünnid, kus olid kuldkaladest suurte tiigikaladeni välja. Eraldi väljak on ka lilledele- hästi palju palme ja orhideesid. Kõik emme lemmikud olid kohal :D ... Väga palju vaeva oldi nähtud selle laadaga. Linn nägi väga kena välja. Rahvast väga palju ei olnud, aga sellegipoolest päeva lõpuks olid letid päris tühjaks jäänud. Me käisime ka väiksesel paadireisil mööda kanaleid. Nii nagu me seda kunagi Silveriga Hollandis tegime. Olgu siin nii hea, kui tahes, vahest tuleb paariks minutiks kodu-sõprade-pere-igatsus, aga selle ajab kiirelt minema mõni tegevus, sest siin on palju teha. Aga paadireisi tegi huvitavaks see, et meie giid rääkis huvitavalt majade ajalugu ja mõtles igasugu nalju välja. Näiteks on kohe kanali ääres üks suur maja. Millele taheti teha sellel ajal väga luksuslikku automaatset klaasipuhastust. Giid ütles, et see puhastussüsteem toimib siiamaani, aga millegipärast olid maja aknad väga mustad. Ja siis tuli välja, et ehitajad olid need süsteemid valetpidi pannud. Nüüd on aknad seestpoolt väga puhtad, mitte väljast. Väga lahe :D!
Nägime kalamaja, vana lihamaja, mis on nüüd muuseum, kirikuid ja vana kindlust. Väga-väga ilus linn. Mulle nii meeldivad need vanad majad, nad on nii ilusad, uhked. Väga uhkelt kaunistatud. Ilm oli ka ilus ja soe. Septembri lõpu kohta on 19-21 kraadi ikka väga hea. Siis ostsime itaalia jäätist :) ja jalutasime edasi. Üks asi, mis mulle ei meeldi on see, et seaduse järgi peavad kõik teenust pakkuvad asutused olema suletud vähemalt üke päeva nädalas. Ja linnas on kõik selleks päevaks valinud pühapäeva. Ja siis ongi kõik- kõik poed kinni. No linnapeal on ikka tore jalutada, vahet pole, kas on poed lahti või ei. Aga kui pühapäeval tahad midagi head poest, või kooli jaoks on midagi vaja vms siis pole kuhugi minna. Toidupoed kõik kinni. Mõned pisemad perefirmad on lahti aga need enamused minust väga kaugel, kusagil majade vahel. Ja laupäeviti on poed ka ainult mõned tunnid lahti. Mitte nagu Eestis- laupäeva/pühapäeva õhtul tuleb millegi isu, jalutad kaks meetrit ja saad kohe oma asjad poest kätte. Aga Eestis pole selle-eest küpsetuskodasid, kust saad väga värsket,sooja ja head saia. Või juustu- singipoode. Ńii, et asi on täiesti harjumustes kinni.
Ma üritan mõned pildid ka linnast teha. Seni on mul Alati meelest ära läinud, et võiks digika ka kaasa võtta.