Sellel ajal kui veel lumi maas oli läksime koos `isaga´ tema farmeri paberite projekti raames sepakursustele. Ma ei ole kindel kui seaduslik oli, et ma seal kaasas käisin, aga noh jah. Rahvas võttis meid sõbralikult vastu. Nagu ikka jäime teeolude tõttu natuke hiljaks, aga sellest polnud hullu. Rahvas ootas meid kohvi juues ja jutustades. Mõisakompeks kuhu meid oli kutsutud oli tõepoolest vägev. Uhke tall ja kümned erinevad luxkaarikud aida all. Suur täispuidust maja koos baari ja konverentsiruumide ja tõllakuuri ja kõige muuga. Väga ilus, uus ja kallis ehitis. Väga ilus samamoodi. Üleval ootas meid siis üks soe tuba, kus oli siis esimene teooriatund. Rahvast oli kohal erinevatest kohtadest üle Belgia. Vanuses keskeltläbi 30-40. Alguses oli veitsa tunne, et ma ei peaks siin vist olema, aga kui tund algas siis jagati kõigile palju paberit ja materjale, sealhulgas ka mulle ja siis ma mõtlesin, et mu kohalolek polegi väga taunitud :). Slaidshow-ga näidati erinevaid fakte hobustest ja kuidas on vale- kuidas õige seisak/kõnnak. Väga õpetlikud videoklipid valesti ja õigesti kõndivatest hobustest. Ja üllatavalt palju sain ma ka loengupidaja jutust aru. Enamus kohtade peal, kus `isa`tahtis mulle juttu lahti seletada, ma pidin teda peatama ja ütlema, et ma sain aru. Iseenesest väga hea ju :). Mõned korrad oli nii, et kui `isa`kõrval olevad mehed mingid nalja tegid ja kogu seltskond naeris siis ma vaatasin tuhmi näoga otsa ja üritasin aru saada, millest jutt. Pm naersin alati kaasa, kas siis sain lõpuks aru, millest jutt või naersin enda üle kui loll ma kõrvalt paista võin ja see oligi kõige naljakam. Vaatamata oma keele vähesele oskusele sain paljust aru ja palju targemaks. Aga mind absoluutselt ei sega kas naerdakse inside asju või naerdakse minu arusaamatuse peale - ma naeran kaasa.
Kõige rõvedam asi oli see, et meile näidati hobuse kabja kuju reaalse, elus hobuse ÄRA LÕIGATUD jala peal. See oli küll juba ammu kuivand ja puhastatud aga siiski õõvastav..
Pärast teooria tundi läksime siis välja, et natuke praktikat teha. JA mida ma näen. Mingisuguste spets kruustangide vahel on pm värskelt lõigatud VERINE hobuse jalg. See oli ikka küll väga rõve. Põhimõte oligi, et pidime nende jalgade peal harjutama. Ma nagu olin jumala kindel, et ma ei pea seda ise tegema ja abistasin seal teisi. Samal ajal ajasin juttu organisaatoritega. Naine, kes seda asja korraldas oli hästi laheda iseloomuga, selline hüpperaktiivne ja hästi sõbralik. See, et ta värkida ei osand see oli aiuke negatiivne tähelepanek tema juures.:).. Ja siis see "õpetaja", meesterahvas, kes meile lõengut pidas- hästi tark mees. Sain oma paljudele küsimustele vastuse ja õppisin palju. Lõpuks siis pandi mulle ka põll ette ja käsutati asja kallale. Neid jalgu ilmus ka autost kottide kaupa. Ma sain kuidagi eriti pehme kabja (noore hobuse oma vist), aga avastasin seda liiga hilja, siis kui olin suure jõuga noa juba liiga sügavale löönud. Kui see oleks päris hobune olnud siis oleks ta ilmselt lonkama hakanud :D. Tegelt see juhendaja ütles, et ei ole hullu midagi., võta teiselt poolt vähem ja jäta see koht nii nagu on. Lõpuks üritasin siis koonvarbsest kabjast sirge vorpida ja tuli päris hästi välja kah. Sellega oligi meie pikk päev seal tallis veedetud.
Aa üks asi, mis mulle seal tallis kohe silma jäi- kõik oli friisi hobused ja kõige kenam neist oli suur friisi täkk, kes üksinda tallis konutas. VÄGA kena loom.
Lõpuks siis pisteti need jalaköndid kotti ja oli võimalus need kaasa võtta. Ma tõstsin koti maja serva, et kui lähe sisi võtan kaasa, aga õnneks ma unustasin ära selle. Tagasi sõites nägime jälle ühte teelt välja sõitnud autot :D.... Belglased ei ole libedaga harjunud- seda võin ma julgelt väita.
Sunday, December 12, 2010
Esimene lumi! (või siiski mitte)
Härmatis oli maas juba pikka aega aga lõpuks novembri lõpus/detsembri algus tuli korralik lumi maha. Või noh- korralik- Belgia mõistes korralik. Selline 10-15 cm. Inimesed olid üsna paanikas, et autodega sõita ei saa ja nii külm on. Hommikul oli kohe hea ärgata, aknast välja vaadates oli tänav valge.
Otsisin maja pealt kõige suurema labida välja ja läksin kohe majaesist puhtaks rookima. Ajasin selle 5-6 cm maja eest kokku ja kohe palju parem tunne oli :).
Tänavatel oli inimeste käitumisest kohe näha, et selline ilm ei meeldi neile, et nad pole sellega harjunud. Autode liikumiskiirus oli kaks korda väiksem, kui lubatud ja pisikesi autosid vaevas sildade kalle. Osad jäidki alla, sest sild oli libe. Tänavatel jalutavad inimesed olid ennast paksul kasukatesse mässinud ja ei näinud ma kedasi, kes oleks naeratanud või ilmast röömu tundnud. Kõik olid mossis ja pahurad.
Kuigi külmakraade jäi minujaoks väheks (kusagil -7 oli vist kõige külmem päev) siis siinne külm on kuidagi teistsugune- kas on õhuniiskus see, mis määrab või on siin rohkem tuult. Kuna endalegi üllatusena oli nii mõnigi kord väljas väga külm tunne.
Kuna korralikke talvesaapaid ka polnud siis olid pea iga kord varbad jääs. Aga sellega olen nii harjunud, et tundus tavaline :). Koolis käimine oli ka päris naljakas vahepeal. Esiteks autod sõitsid nii aeglaselt, et ma pidin nende vahelt läbi slaalomineerima ja sildadelt ülessaamine oli omaette ooper. Kuna teeääred olid lumesobi täis, siis olid need meetri jagu kitsamad ja kui tahtsin viisakas olla ja auto tagant mööda lasta siis oligi ainuke võimalus lumme kinnis sõita ennast, mida ma ka enamasti tegin :). Ühe korra munakividest tee peal ülesmäge jäin keset teed seisma, rattad käisid all ringi ja auto ootas taga. Natuke aega sõitsin siis koha peal, kuni lõpuks jalad maha panin ja mõtlesin, et ma vähemalt siis jalutan teeäärde- lasen auto endast mööda. Panin jalad maha, hakkasin jalutama, aga jällegi kohapeal. Endale tundus nii naljakas, et ma lihtsalt hirnusin seal ja jalutasin kohapeal. Lõpuks lõik konsa maasse ja sain sealt tulema.
Lume tuleku tähistamiseks tegin kohe lumememme ka valmis- üks pisemaid mida ma eales teinud olen aga siiski lumi- lumememm. Selle tegemiseks laenasin lund naabrite maja eest ka. Meetrise lumemememme tegemiseks pidin ikka päris pikka aega neid pallikesi veeretama. Lõpuks võtsin oma toast rosinaid ja tegin silmad,nina ja suu valmis. Panin oma mütsi talle pähe ja nii ta sinna jäi. Kõik möödakäijad soovisid edu ehitamisel ja pärast käidi seda vaatamas.
Esimesel päeval oli ta meetrine. Teisel päeval hakkas kohe soojaks minema. Ja kolme päeva pärast oli lumememm poole lühem. Pallid oli sulanud päris korralikult ja õues oli päeval plusskraadid. Viiendal päeval oli kogu lumi juba tänavatel läinud ja lumememmest oli ainult loik ja natuke rosinaid järgi. Vähemalt sain oma mütsi tagasi :D.
Otsisin maja pealt kõige suurema labida välja ja läksin kohe majaesist puhtaks rookima. Ajasin selle 5-6 cm maja eest kokku ja kohe palju parem tunne oli :).
Tänavatel oli inimeste käitumisest kohe näha, et selline ilm ei meeldi neile, et nad pole sellega harjunud. Autode liikumiskiirus oli kaks korda väiksem, kui lubatud ja pisikesi autosid vaevas sildade kalle. Osad jäidki alla, sest sild oli libe. Tänavatel jalutavad inimesed olid ennast paksul kasukatesse mässinud ja ei näinud ma kedasi, kes oleks naeratanud või ilmast röömu tundnud. Kõik olid mossis ja pahurad.
Kuigi külmakraade jäi minujaoks väheks (kusagil -7 oli vist kõige külmem päev) siis siinne külm on kuidagi teistsugune- kas on õhuniiskus see, mis määrab või on siin rohkem tuult. Kuna endalegi üllatusena oli nii mõnigi kord väljas väga külm tunne.
Kuna korralikke talvesaapaid ka polnud siis olid pea iga kord varbad jääs. Aga sellega olen nii harjunud, et tundus tavaline :). Koolis käimine oli ka päris naljakas vahepeal. Esiteks autod sõitsid nii aeglaselt, et ma pidin nende vahelt läbi slaalomineerima ja sildadelt ülessaamine oli omaette ooper. Kuna teeääred olid lumesobi täis, siis olid need meetri jagu kitsamad ja kui tahtsin viisakas olla ja auto tagant mööda lasta siis oligi ainuke võimalus lumme kinnis sõita ennast, mida ma ka enamasti tegin :). Ühe korra munakividest tee peal ülesmäge jäin keset teed seisma, rattad käisid all ringi ja auto ootas taga. Natuke aega sõitsin siis koha peal, kuni lõpuks jalad maha panin ja mõtlesin, et ma vähemalt siis jalutan teeäärde- lasen auto endast mööda. Panin jalad maha, hakkasin jalutama, aga jällegi kohapeal. Endale tundus nii naljakas, et ma lihtsalt hirnusin seal ja jalutasin kohapeal. Lõpuks lõik konsa maasse ja sain sealt tulema.
Lume tuleku tähistamiseks tegin kohe lumememme ka valmis- üks pisemaid mida ma eales teinud olen aga siiski lumi- lumememm. Selle tegemiseks laenasin lund naabrite maja eest ka. Meetrise lumemememme tegemiseks pidin ikka päris pikka aega neid pallikesi veeretama. Lõpuks võtsin oma toast rosinaid ja tegin silmad,nina ja suu valmis. Panin oma mütsi talle pähe ja nii ta sinna jäi. Kõik möödakäijad soovisid edu ehitamisel ja pärast käidi seda vaatamas.
Esimesel päeval oli ta meetrine. Teisel päeval hakkas kohe soojaks minema. Ja kolme päeva pärast oli lumememm poole lühem. Pallid oli sulanud päris korralikult ja õues oli päeval plusskraadid. Viiendal päeval oli kogu lumi juba tänavatel läinud ja lumememmest oli ainult loik ja natuke rosinaid järgi. Vähemalt sain oma mütsi tagasi :D.
YFU nädalavahetus
Kui olin siis eestlased üles leidnud hakkasime kohe minu eesti keelt proovile panema. No pm tuli välja kah. Mõned laused tulid siiski automaatselt inglise keeles. Ja kuna viisakam ka suhelda võõramaalaste juuresolekul inglise/flaami keeles siis neid enamasti kasutasimegi. Kohe esimese asjana avastasin et olin Caroliniga ühes toas, mis oli väga lahe, sest tavaliselt hoitakse sama maa rahvast üksteisest võimalikult kaugel. ( HAHA te ei tea mis just juhtus :D... Mu `ema`hakkas `õega`inglise keeles rääkima, aga ta vist ei saanud ise ka aru :D) Ühesõnaga keeled mõjuvad. Väga lahe! Paar asja, mis tahaks selle ürituse kohta ära mainida-
ÜLIPALJU süüa, ja väga head toidud, aga niii palju, söö või lõhki.
VÄGA LAHE seltskond, oma YFU sõpru oli nii hea näha jälle, kogemusi vahetada ja uusi plaane teha.
SUPPER KENA maja, väga korralik teenindus, väga ilusad toad.
LIFT- sellega sai ka edasi tagasi sõidetud PÄÄRIS palju. Eriti meie- vanad paksud täissöönud eestlased :D. Keegi teine seda ei kasutanud pm.
Nagu tavaliselt veidi napakas YFU mängud.
ÜLIIGAVAD (mõnele kasulikud) ifotunnid, sama jutt mida oleme juba vähemalt 62 korda kuulnud. (Ühes tunnis vajus silm kinni :))
Ühe teatud sobiva ruumi otsimine õhtul oli ka päris tore. Hulkusime maja peal ringi ja katsusime kõik ukse üle.
Kokkuvõttes oli väga tore üritus ja selle rahvaga tahaks tulevikuski midagi ette võtta.
ÜLIPALJU süüa, ja väga head toidud, aga niii palju, söö või lõhki.
VÄGA LAHE seltskond, oma YFU sõpru oli nii hea näha jälle, kogemusi vahetada ja uusi plaane teha.
SUPPER KENA maja, väga korralik teenindus, väga ilusad toad.
LIFT- sellega sai ka edasi tagasi sõidetud PÄÄRIS palju. Eriti meie- vanad paksud täissöönud eestlased :D. Keegi teine seda ei kasutanud pm.
Nagu tavaliselt veidi napakas YFU mängud.
ÜLIIGAVAD (mõnele kasulikud) ifotunnid, sama jutt mida oleme juba vähemalt 62 korda kuulnud. (Ühes tunnis vajus silm kinni :))
Ühe teatud sobiva ruumi otsimine õhtul oli ka päris tore. Hulkusime maja peal ringi ja katsusime kõik ukse üle.
Kokkuvõttes oli väga tore üritus ja selle rahvaga tahaks tulevikuski midagi ette võtta.
Subscribe to:
Posts (Atom)