Käisime meres.

Piltide üleslaadimine on kauge unistus mu hetkeses elus, kuna 1) mul pole neid pilte veel. 2) pildid on cd-peal mida mu arvuti raudselt ei tunnista (enamusi) 3) mu arvuti on megasupperüliaeglane.(lihtsalt ei suuda neid pilte ühe päevaga üles laadida) Et siis pildid tulevad hiljem ja enamasti lisan nad fotoalbumisse kasutajasse kaire, või kui panete kasutaja otsingusse tall, siis leiate ka selle.. sest mu vana kasutajanimi oli "tall" aga muutsin Kaire-ks. Vot! Aga jah käisime siis Hollandi suure rannas hobusega. Ilm oli ilus. Oktoobri viimaste päevade kohta oli ikka väga soe. Mingi 15 kraadi ma pakuks. + tuult ei olnud.- se teeb asja alati väga soojaks. Kuna siin on ratsutamine ja rattasõit väga populaarne siis oligi mereäärsel metsaalal kolm rada- asfalt jalgratturitele, pehmem puitlaast jalutajatele ja jooksjatele ja siis muld hobustele, kuigi see muld oli madalamatest ja mehmematest kohtadest põlvini muda, aga seda oli siiski vähe. Jalutasime mingi 2 km pööstaste ja puude vahel ja siis avanes imeilus vaade. Suured liivamäed, natuke rohelist, päike ...see oli kena!!! Lisaks oli veel vesi madalseisus ja täiesti siledat horisontaalset kandvat liiva oli enne merd pea 200 meetrit. Seal oleks saanud paarsada hobust kõrvuti kihutama panna. Traavisime seal ringi veidi. Kuna ta esimest korda mere ääres, siis oli kõik uus ja huvitav ja osasi asju ta veidi pelgas. Aga merre minnes oli ta tubli. Kui laine murdus ja valget vahtu tulema hakkas siis ta ei julgenud selle koha peale astuda. Siis ma sain korraks kurajaks ta peale ja sundisi teda minema. Ja ta läks. Ilusti läks. Kui veidi sügavamale läksime, kus laine veel ei murdunud siis ta jooksis vees vabalt. Korraks sattusime väga madala koha peale ja seal oli üle kõhujoone vesi, siis ta kappas sealt kiiruga minema:) Ilus sügav ja kõrge traav oli tal seal lainete vahel. Lõpuks jõudisme tagasi liivale ja `õde` tegi avastuse, et esijala kaitsmed on plehku pannud. Jalutasime paar meetrit kogu kambaga edasi ja siis nägime kaugel kaugel vee peal ulpimas hobuse jalakaitsmeid. Kuna mul oleks neid hobusega väga raske kätte saada ja kui me oleks jäänu ootama kuni nad kaldale tulevad- sellega oleks läinud vähemalt paar tundi. Siis ma hüppasin hobuse seljast maha, andsin ta `emale`hoida ja jooksin kogu oma varustuse/riietusega vette. Jubesoe vesi oli. Tossid vettinud nagu vetikad, püksid nirisesid. Nagu oleks püksi lasknud. Sel hetkel kui olin vööni vees oli korraks mõte, et võiks jalad kükki lasta ja veidi ujuda. Jube kiusatus oli, sest tol hetkel oli mul väga soe ja vesi tundus ka soe, kuna ma olin enne seda palju ratsutanud. Aga õnneksma siiski ei teinud seda ja õlad ja selg jäid kuivaks. Pärast seda tegime veel mõned sõidud vees, mõned kiiremad liival ja siis andsin hobuse èmale` üle, et ta tagasi treileri juurde jalutaks. Kokkuvõtlikult oli väga tore ja lõbus ja ilus päev!!! Kuigi hiljem tallis, kui enam lihased nii soojad polnud, ja riided olid läbimärjad ja ära jahtunud oli päris korralikult külm. Siis oli väljas alla 10-ne kraadi ka juba. Siis oli külm ! :D