Esimene lumi! (või siiski mitte)

Härmatis oli maas juba pikka aega aga lõpuks novembri lõpus/detsembri algus tuli korralik lumi maha. Või noh- korralik- Belgia mõistes korralik. Selline 10-15 cm. Inimesed olid üsna paanikas, et autodega sõita ei saa ja nii külm on. Hommikul oli kohe hea ärgata, aknast välja vaadates oli tänav valge.
Otsisin maja pealt kõige suurema labida välja ja läksin kohe majaesist puhtaks rookima. Ajasin selle 5-6 cm maja eest kokku ja kohe palju parem tunne oli :).
Tänavatel oli inimeste käitumisest kohe näha, et selline ilm ei meeldi neile, et nad pole sellega harjunud. Autode liikumiskiirus oli kaks korda väiksem, kui lubatud ja pisikesi autosid vaevas sildade kalle. Osad jäidki alla, sest sild oli libe. Tänavatel jalutavad inimesed olid ennast paksul kasukatesse mässinud ja ei näinud ma kedasi, kes oleks naeratanud või ilmast röömu tundnud. Kõik olid mossis ja pahurad.
Kuigi külmakraade jäi minujaoks väheks (kusagil -7 oli vist kõige külmem päev) siis siinne külm on kuidagi teistsugune- kas on õhuniiskus see, mis määrab või on siin rohkem tuult. Kuna endalegi üllatusena oli nii mõnigi kord väljas väga külm tunne.
Kuna korralikke talvesaapaid ka polnud siis olid pea iga kord varbad jääs. Aga sellega olen nii harjunud, et tundus tavaline :). Koolis käimine oli ka päris naljakas vahepeal. Esiteks autod sõitsid nii aeglaselt, et ma pidin nende vahelt läbi slaalomineerima ja sildadelt ülessaamine oli omaette ooper. Kuna teeääred olid lumesobi täis, siis olid need meetri jagu kitsamad ja kui tahtsin viisakas olla ja auto tagant mööda lasta siis oligi ainuke võimalus lumme kinnis sõita ennast, mida ma ka enamasti tegin :). Ühe korra munakividest tee peal ülesmäge jäin keset teed seisma, rattad käisid all ringi ja auto ootas taga. Natuke aega sõitsin siis koha peal, kuni lõpuks jalad maha panin ja mõtlesin, et ma vähemalt siis jalutan teeäärde- lasen auto endast mööda. Panin jalad maha, hakkasin jalutama, aga jällegi kohapeal. Endale tundus nii naljakas, et ma lihtsalt hirnusin seal ja jalutasin kohapeal. Lõpuks lõik konsa maasse ja sain sealt tulema.
Lume tuleku tähistamiseks tegin kohe lumememme ka valmis- üks pisemaid mida ma eales teinud olen aga siiski lumi- lumememm. Selle tegemiseks laenasin lund naabrite maja eest ka. Meetrise lumemememme tegemiseks pidin ikka päris pikka aega neid pallikesi veeretama. Lõpuks võtsin oma toast rosinaid ja tegin silmad,nina ja suu valmis. Panin oma mütsi talle pähe ja nii ta sinna jäi. Kõik möödakäijad soovisid edu ehitamisel ja pärast käidi seda vaatamas.
Esimesel päeval oli ta meetrine. Teisel päeval hakkas kohe soojaks minema. Ja kolme päeva pärast oli lumememm poole lühem. Pallid oli sulanud päris korralikult ja õues oli päeval plusskraadid. Viiendal päeval oli kogu lumi juba tänavatel läinud ja lumememmest oli ainult loik ja natuke rosinaid järgi. Vähemalt sain oma mütsi tagasi :D.