Nii. Hommikune äratus. Muidu nagu alati ärkan ma pool 6, siis on hommikusöök ja siis vaatab edasi, korda sättimine, koolikott valmis ja minek. Nii ma arvasin, aga... Mitte ma ei ärganud pool 6 nagu alati, vaid ma pidin just nüüd sisse magama! Feil nr 1!
Siis tormasin alla, viskasin kukkli sisse, nägu külma veega üle ja üles tagasi riidesse panema. Ma avastasin, et mu sukk on katki. Norm, ma pole neid kandnudki, aga see oli ilmselt kohvri luku vahele jäänud. Feil nr 2!
Õnneks oli mul tagavara olemas, nii siis riidesse, meigiks polnud aega, tõmbasin trepist alla joostes näppudega läbi juuste, et suuri pusasid poleks. Jalanõusid jalga surudes, väänasin endale krunni pähe, saapad (tikud) jalga ja garaaži ratta järgi. Išcha (koer) muidugi mõtles, et ma tulin temaga jalutama, ja ilastas mu triikpüksid täis. Feil nr 3!
Ma isegi ei jaksanud enam imestada, et mul täna nii sitasti läheb ja hakkasin lihtsalt naerma. Siis väntasin tatiplekiga paremal reiel koolipoole. Siuke ilus valge lätakas mustadel pükstel. Kell oli juba 7.50 kui kodust lahkusin, kool algab kell 8.25 ja sinna väntab umbes pool tundi. Miks nii kaua? Sest siin on nii jubepalju autosid hommikuti, mõtekam on ringiga ja mööda ilusat teed minna, kui, et olla sita tee ja ummikutega rajal. Ja eriti närvidele käib see, et kui mu sajakilone koolikott on pakiraamil ja mõni auk tuleb. Iga kolmanda augu järel see kukub tee peale, ma pean tagasi minema, seda uuesti pool tundi sinna toppima, siis uuesti hoo sisse väntama, sp ma vihkan auke! Õnneks esimesele septembril seda ei juhtunud, nii et feili ei tulnud. Aga kogemusi olen saanud talli minekust, nii et jah, seda juhtub. Kott on kukkund päris palju.
Nii pool teed kooli oli läbitud, ratas tegi juba viimased kaks nädalat naljakat häält, mõtlesin, et lihtsalt õli vähe, njh panin juurde kodus juba hommikul, hääl jäi vaiksemaks aga ikkagi kriuksus. Mis siis ikka, aga kui natuke rohkem, kui pool oli sõidetud, TUHH pedaal koos selle vändaga kukkus otsast ära. norm. FEIL nr 4!!!
See oli tõesti see hetk, kus ma tundsin TÕSISELT puudust oma vennast, või Silverist. Ma üritasin seda tagasi panna, aga selleks oleks olnud võtit vaja.
Kõik jalutasid koolipoole, ma ka , ratta kõrval, õline pedaal käes.
Kooli jõudes olin mõnusalt väsinud, higine, must, õline ja näost punane :). Feil nr 5!
Siis ma passisin seal paar minutit kuni kell sai 8.25, siis tuli üks õpetajatest minu juurde ja ütles, et meie klass alustab kell 9.10.
Nii et ma olin liig avara kohal Feil nr 6!
Ma ei saanudki aru miks ja mis värk on, aga jah midagi tuli vahele ja alustamine lükati edasi. Kella poole 9 ajal hakkas rahvas kokku tulema. Kõik istusid kooliõues kusagil puude all, või kusagil ääre peal. Mul oli liiga imelik minna suvakate juurde istuma ja siis ma seisingi pool tundi ühe koha peal, kooli nurgas. Siis kui kell oli 9.10 kutsuti rahvas mikrofoniga kokku. Siis jagati klasse laiali. Öeldi midagi ja mingid õpilased said kokku, ja siis läksid oma õpetajaga edasi. Ma päris sain aru midagi ju. Ma lihtsalt passisin seal, jamala üksi, mis siis, et 600 inimest oli ümberringi. Järsku üks vanem meesõpetaja lehvitas mulle, kutsus mu endaga kaasa. Ma ei osand midagi teha, läksin talle lolli näoga järgi. Siis vaatasin, et minu järgi tuli ka veel mingid õpilased, ma ei jõudnud neid eriti vaadata, juu see oli siis minu klass vm. Läskime kusagile pisikesse klassi. Kõik istusid maha. See ei saanud minu klass olla! Seal oli kõige vanem mingi 15 ma arvan, kui mitte vähem. Ja osad tundusid 8-9 ringis. Misasja. Mõtlesin, et äkki peaks püsti tõusma ja küsima: Midavittu, kas ma olen vales kohas wä?? Aga õnneks mulle tuli meelde, et see vist ei aitaks midagi, kui mind siia kutsuti siis järelikult ma pean siin olema. Lõpuks õpetaja ütles midagi, näitas näpuga minule ja siis rääkis ühe tüdrukuga edasi. Tuli välja, et ta palus sellel tüdrukul minu kõrvale istuda ja mulle tõlkida. Väga armas- ma polegi vales kohas-vist. Igatahes, sain siis teada, et see pole mu klass vaid need on kõik uued õpilased. See tüdruk, kes mu kõrvale istus, siuke paras beib, see ei tõlkinud mulle suur midagi, aga üks noorem 2-st või 3-st (8-s/9-s klass siis), kes istus mu kõravl pingis, rääkis mulle õpetaja juttu ümber. Pärast seda pooletunnist vestlust läksime uuesti õue. Siis jagati viimased klassid laiali. See oli nii, et rahvahulga ette seisis õpetaja ja mikkrist öeldi nimed, kes tema juurde minema peavad, aga mu nime hääldavad nad- kiira,kiara,keari, kaari, hmm, kui keegi suudab kaeri välja öelda, siis ma saan aru, reageerin ja olen õnnelik. Aga jah, mind polnud nimekirjas, see noorem tüdruk ütles, et ma pean ühe poisi järel minema, et ta on ka uus, aga, et ma olen temaga ühes klassis. Njh ma siis seisin ta kõrvale, ta vaatas mind kahtlase pilguga, endal klapid üürgamas peas ja mitte eriti suhtlemisaldis. Lõpuks ma siis tirisin teda varukast, ja küsisin, kas ta on ka teaduste-keelte klassis. Ja nii oligi, see on mu klassivend. Kahtlane kuju. Kui ta õpetaja poole kõndis, jooksin talle järgi, nagu pardipoeg oma emale :D. Kool tundus nii keerulise ehitusega. A-B-C osakonnad-läbi korruste. Kuna koolis on ka suurematsorti remont siis on paljud klassid suletud ja liiklemine tundus juberaske. Jõudsime klassi, istusin kusagile maha ruttu, sest tundus, et meid on liiga palju selle mini-klassi jaoks, imelik oleks püsti seisma jääda. Üks tüdruk istus mu kõrvale. Kõik jõudsid klassi, kohad said kõik täis ja osad istusid laudadele. Hmm meie klass. Igasugu erinevat sorti poisse. Rastadega-ilma, lokkis-siged, bakkidega-ilma, pikad, lühikesed, paksud peenikesed- väga erinev rahvas. Ja üks tüdruk + mina. Päris hea ;) Ei tegelt mulle meeldib. Mõni ilus poiss oli ka, aga mitte nii kena kui Silver. Meile öeldi tunniplaan, siin on nagu sada miljon erinevat klassi-suunda ja kõike muud, meil 16 poissi ja 2 tüdrukut, see teeb siis 18 inimest on üks klass ja meil oli kolm einevat tunniplaani klassi peale, see olenes nagu suunast mida sa õppida tahad.
Teadused-keeled/teadused-matemaatika/teadused-inimõigused/inimõigused-keeled/inimõigused-bioloogia/jne jne jne jne..... Väga palju valikuid. St seda, et iga tund on erinevate inimestega. Peale seda nö klassijuhataja tundi, mis tegelt ei olnud klassijuhatajaga, oli meil üks religioonitund. Aa ja siis see ka, et sa saad teha veel valiku, kas sa käid mingi usuga klassis näiteks, teadused-keeled-budaism. Kuid enamasti levib siin katoliku usk. Minul on teadused-keeled-mitteuslik valik. St seda, et kui teistel on kolmapäeviti kaks usutundi on mul ja mu rühmal lihtsalt mingi lebo tund, kus räägitakse hetkel tähtsatel teemadel. Näiteks enne valimisi räägitakse valimistest, sügiseti räägitakse haigustest, siis mu klassivend ütles, et enamasti räägitakse seksist, kui millestki muust enam rääkida pole.
Igatahes, see tüdruk, kes mu kõrval istus alguses, tema nimi on Niina. Kirjutatakse vist Nina või Nine ma ei tea, aga Eestipäraselt Niina. Ta tutvustas mulle vahetunnis oma sõbrannasid, hmm... Nagu mingid 15-aastased tibid. Kõik käisid samas klassiastmes, kus mina, ehk siis 5-das, ehk siis meie süsteemi järgi 11-das. Hambaklambrid-megapalju deodoranti, erkasates värvides kuid näritud küüned, tupeeritud juuksed, värvilised Hello Kityga klambrid ja hästi kondised kehad. Ja kes igal vabal hetkel võtavad ringi ja hakkavad sädistama. Ma olin nendega 5 min koos ja siis üritasin vaiksel ära hajuda. Tegelt ka, ma olen pigem aasta otsa üksi kui nendega. Enne religiooni tundi tuli üks tüdrukutest (see kõige tibim kambajuht) minu juurde: " Hei tsau, see on mu vend...ta istub su kõrvale!" Ahahh, oleks võin küsida, kas sa tahad, et ta istuks su kõrvale vms. Ei aitähhh ma ei taha mingit geelipede enda kõrvale.... Njh siis ta istus mu kõrvale, ma isegi ei vaadand talle kordagi otsa, ma teadsin, et ta on mingi ülbik, mingi hull naistemees endaarust. Ta ka palju ei rääkind, oli vist õnnetu, et ma ise temaga suhtlemist ei alustanud. Peale kooli jalutasin 10 cm-tel Kontsadel koju 4 km, ratas käekõrval - Feil nr 7!
Koju jõudes olid jalad surnud, aga valikut polnud, ma pidin koeraga välja minema. Ja kuna ta oli nii energiat täis polnud mul aega kolmandale korrusele minna, et jalanõusid vahetada. Nii ma siis jalutasin kontsadega ja suure koeraga pargi poole. Vähemalt lasi kohe esimene auto üle tee. Tänavas, mida ma pean läbima, toimus ühe maja juures remont ja töömehed hakkasid vilistama ja uilgama ja hüüdsid midagi. Siis kaks tükki kõndisid mulle terve tänava pikkuse järgi, üritasid vestlust alustada. Kiirendasin sammu- tagant hüüti: Hey- stap. ja veel midagi, millest ma aru ei saand. Tänava lõpus, keerasin ruttu pargi poole :D ja nad jäid sinna nurgapeale lehvitama ja hüüdma. Ma karjusin vastu: I speak English only, sorry! Nad siis kirusid seal midagi vaikselt ja ootasid niikaua kuni ma metsa puudevahele ära kadusin. Pervod. :D. Mu `isa´ütles ka, et ma ilma koerata välja ei läheks. Õhtul jälle, rääkisin natuke Silveriga ja vajusin unne. Jälle jube väsinud. 6 tundi magusat und oli parim, mida soovida sai.
No comments:
Post a Comment