Pühapäevane jalutus mere ääres.

Hommikusöögilauas öeldi, et on kindel plaan minna mere äärde jalutama. Nojah, Eestis tähendab mere ääres jalutamine, liiva, koera, päikest ja pikka jalutust väljaspool tsivilisastiooni. Ma isegi mõtlesin, et me võtame koera kaasa, siis ta ei pea passima niisama. Panin siis mingid mugavad riided ja kakased tossud jalga :) et oleks hea jalutada. Istusime autosse ja hakkasime liikuma. Sõitime 30 min, siis veel 30 min ja vist isegi veel. Jõudisme kuhugi suurlinna. Ma mõtlesin et sõidame siit läbi, et mereäärde jõuda, aga siis nägingi juba merd. Hmm... Kuna siin on üsna väike mereäärne piir siis elab kõige jõukam osa rahvast siin. Kõige odavam korter pidi olema miljoni euro ringis.... Jõudsime majade vahele. Sõitsime natuke aega ringi. Kõik kohad olid rikkaid inimesi täis, tänav oli inimesi paksult täis, samuti autosid, mitte tavalisi autosid vaid kõige uuemaid, kõige vingemaid. Järsku küsiti mult mis jäätist ma tahan, ma ei jõudnud vastatagi, kui `õde´ja `isa´turvavööd pealt võtsid ja hakkasi juba autost väljuma... Pereema võttis hoo maha ja, tõmbas tänavaserva ja nad hüppasid välja, enne kui ukse kinni lõid hüüdisd, et ma tuleks ka. Ma siis hüppasin ka autost välja. Kõik uhked ja ülbed autod meie taha ootamas ja signaalitamas. :D. Läksime kolmekesi jäätisekputka järjekorda, pereema läks autole parkimiskohta otsima. Otsime jäätised ära. Kuna ilm oli üsna soe ja jäätis sulas, siis hakkasime kohe sööma seda. Ootasime Romyt, kuni ta autot pargib, aega läks...Ja läks veel. No arusaadav ka, siin oli igalpool nii palju autosid ja inimesi, et parkimiskohta on raske leida. Aga Romy jäätis sulas, ja siis Yana (õde) hakkas Romy jäätist limpsima, sulas ju. Siis andis selle Chrisile (isa) ja tema limpsis sealt ka natuke. Lõpuks kui Romy kaugustest nähtavale ilmus. Jalutasime talle vastu. Andsime talle ta jäätise, mis oli umbes neli korda väikem kui alguses. Ta vaatas seda kurva näoga, hüüdis: "Heyyy! Why it`s so small?" Ja siis me hakkasime kõik naerma :D. Siis me sõime oma jäätiseid ja jalutasime ringi. Jõudsime ühe poe ette kui, Chris palus meil sekundi oodata ja hakkas juba poodi minema. Ta tahtis mingit kampsunit vaadata. Ta oli juba poes sees, kui Romy ta tagasi tõmbas ja näitas talle silti, kus oli jäätis kolme värvilise palliga ja punane rist peal. Ehk siis jäätisega ei tohi poodi minna. Chris vaatas silti, pani oma pooliku vahvliga, ja peaaegu juba ärasöödud jäätise sildi kõrvale. Ütles, et see pole ju see ja marssis jäätisega poodi sisse... Ma jäin Yana ja Romyga õue, neile tundus see normaalne vist, aga ma vist naersin endal midagi paigast ära. See oli nii naljakas. Õnneks ta jõudis jäätise enne suhu pista, kui müüe teda nägi. Siis me ootasime teda väljas veidi. Ta tuli poest välja ja me jalutasime edasi. Siis mina olin juba jäätise ära söönud. Panin selle paberi, mis ümber vahvli oli, endale taskusse. Romy vaatas mind, siis pistis viimase vahvlitüki suhu. Kärtsutas paberi kokku ja näitas mulle, kuidas tegema peab. Ta jalutas mingi eriti kalli ja maineka poe ette, kus olid päikesevarjud, ja toppis paberi päikesevarju püstihoidvasse silindrisse. Sellest ma järeldasin, et nad natuke nagu mõnitavad neid rikkaid inimesi :D. Mis iseenesest on väga lahe :D. Tänavatel olid inimesed üsna sellise ülbed ja uhked. Mitte sõbralikud ja heasüdamlikud nagu Destelbergenis. Igatahes selle peale, et ta paberi sinna pani hakkasin ma ka jälle täiega naerma. :D...Siis Yana lõpetas ka jäätise söömise, läksime jalanõudepoe juurde, vaatasime seal miljonikrooniseid saapaid. Nad otsisid endale sealt jalanõusid. Siis mu `õde´ei viitsinud enam jäätisepaberit käes hoida ja toppis selle oma emale pluusi vahele. IRW. Siis nad kaklesid seal. Vehkisid kätega ja naersid. Nagu väiksed lapsed :D. Kõik rikkad,ülbed ja niisama "lahedad" vaatsid imelikult meid :D... Ja ma jälle hirnusin. Lõpuks èma´võttis selle paberi, läks nii muuseas ühe miljonikroonise saapa juurde, vaatas seda uurivalt, pani paberi sinna sisse ja jalutas nii muuseas ära :D :D :D :D. Mul on jubelahe pere !!! Ma sain jälle naerda. Pärast poodides ringikäimist ja tänavate vahel jalutamist jõudsime täitsa mere äärde. Ilm oli väga ilus, päike paistis jube eredalt. Rand oli igasugu lamamistoole ja putkasid täis. Päris mereni me ei näinudki. Jalutasime u sada meetrit eemal mööda kõnniteed. Ja siis ma avastasingi, et seal on kõik autod vist just tehastest tulnud, ma ei näinud ühtegi vana autot. Kõige vanem auto oli mingi Audi a6 2oo8 vist :D... Kõik autod olid üliuued, ilusad ja uhked. Enamused neist olid Ferrarid, uued Mersud, parimad Subarud ja igasugu sport kui ka niisama uhkeldamisautosid. Ma ei julgeks elusees seal tänaval autoga sõita, esiteks sp, et ma ei saa kunagi nii uhket autot(ei taha ka tegelt, ainult ilus vaadata, aga mitte ilus hooldada ja arveid maksta:D ) ja teiseks kui ma seal avarii teen siis on pees! Kellegi supperlux auto on kortsus. Aga vaadata on küll lahe, kuidas Bling-Bling-idega tumedad noormehed oma kabriolettidega ja võimsate mootoritega ringi lasevad. Tegelt enamus olid valged mehed vist. Ühtegi naist ma roolis ei näinud, ilmselt ei usaldata neile nii uhkeid autosid. :D. Aga inimesed tundusid tänavatel väga ülbed. Eriti sellised 14-16 aastesed tüdrukud ja 20-30 mehed. Nemad olid ju kõige "lahedamad". Nad ei tulnud tee pealt eest ka ära kui mööda tahtsid saada. Aga vanemad inimesed, poemüüjad ja kõik sellised olid toredad nagu igalpool mujal Belgias. Majad olid väga ilusad, vanad ja uhked. Peale jalutuskäiku istusime autosse ja sõitsime koju. Õhtul rääkisin veel kodustega. Uurisin kuidas Fraul läheb. Sain temast esimesi pilte, rääkisin Liisiga vanadest lollidest aegadest. Me hirnusime nagu mingid lollakad. Meie piknikud ja tobipausid ja ma ei tea mis kõik muu- Vanad lollid ajad. Aga kõik pole veel muutunud, neid aegu tuleb veel ja veel ja veel...